Meist

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on Eesti suurim meeskoor, mis tegutseb alates 1945. aastast Tallinna Tehnikaülikooli juures.

Põhiväärtused

{Akadeemilisus} Meie akadeemilisus väljendub kolmes aspektis — see on kuulumine ülikooli juurde, traditsioonid ja aated. ## Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on Tehnikaülikooli juurde kuuluv laulukoor — see tähendab, et meie ridades saavad laulda vaid akadeemilist kõrgharidust omandavad või seda omavad lauluvennad, mis tagab meie kõrge vaimsuse. ## Meie suurim varandus on Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori traditsioonid. Me peame kinni oma traditsioonidest ning arendame neid aktiivselt edasi. ## Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori vaimsus on läbi aegade põhinenud Eesti rahvuslikel aadetel. See on meie jaoks tähtis ning väljendub meie sisemistes veendumustes ning osalusel Eesti riiklust puudutavatel olulistel sündmustel. {Organiseeritus} Me oleme hästi organiseerunud kollektiiv. Igal Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori lauluvennal on vastutus ning kohustus anda maksimaalne panus Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevusse, mille parim tunnustus on kuulumine Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori juhtorganitesse. Kõrge organiseeritus on meile väga oluline. See võimaldab meil kasutada kvaliteetsemalt meie kõige piiratumat ressursi — aega — ning saavutada seeläbi parimaid tulemusi. Kõrge organiseeritus on ka hea eeskuju ning kogemus Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori noorliikmetele ja lauluvendadele oma isiklike sihtide seadmisel väljaspool Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust. {Publikukesksus} Meie jaoks on äärmiselt oluline publiku tagasiside. Parim tunnustus meie kontserttegevusele on publiku soe vastuvõtt. Püüdleme selles suunas, et meie kontserdid oleksid alati täissaalile ning meie eesmärk on anda publikule maksimaalne kunstiline elamus. {Laulukvaliteet} Meie jaoks on oluline kõrge laululine tase. Lähtume põhimõttest — hoolimata sellest, et me ei oma professionaalset muusikalist ettevalmistust, anname me alati endast parima. See algab meie suhtumisest laululisse ettevalmistusse — uute lauluvendade värbamine, kõrge osalus proovides, pühendumus repertuaari õppimisele, laululine arendamine hääleseades, heade tingimuste loomine dirigentidele repertuaari õpetamisel ning see päädib maksimaalse personaalse panusega kontsertesinemistesse. {Vaimukus} Meie jaoks ei ole laulmine raske töö, see on eelkõige eneseväljenduse vorm, mille juures on alati olulisel kohal hea huumorimeel ning kõrge vaimsus. ## Me väljendame oma positiivset eluhoiakut ja vaimukust kõikides Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori ettevõtmistes — lauluvendade arendamisel, kontserttegevuses, seltsielulistel sündmustel ning oma suhetes teiste organisatsioonidega.

Generic placeholder image

Traditsioonid

Traditsioonid on nagu selgroog, mis toestab koori akadeemilist vaimu ja hoiab seltsielu virge. Mõned neist on määratletud juba meeskoori kodukorras. Näiteks nn koori aeg: kõik koori sündmused algavad hiljemalt 15 minutit pärast väljakuulutatud aega (ülikoolides oli komme, et loengute algus hilines traditsiooniliselt 15 minutit, s.o akadeemilise veerandi võrra). Koori aja kõrval rakendab koorivanem siiski vahel ka nn kiviaega või laternaaega (nt reisidel), mispuhul akadeemiline veerand ei kehti. {Sümboolika} Lipp # Keeruka saamislooga. Üle elanud uuenduskuurid seoses lipu teksti ja alma materi nime muutumisega. Koori sümbol, mis tuuakse välja eriti pidulikel hetkedel — hooaja avaproovis, üldkoosolekul, koori personaalkontserdil, laulupeo rongkäigus. Koori lipu all saab rebasest koori liige, omistatakse aunimetusi, saadetakse lauluvend viimsele teekonnale. Koori lipp lehvib vabariigi aastapäeva hommikul Toompea lossihoovis kõrvuti rahvuslippudega. ## Moto # Arno Kallikormi viisistatud Karl Eduard Söödi luuletus "Laulja", mida lauldakse koori kontsertide ja pidulike sündmuste avamisel. Esimest korda kanti ette 1958.a. Moto on sisuliselt koori kreedo, seda võib pidada koori hümniks. Moto esimesest reast "Laul see olgu me tunnete kaja" sai ka koori lipukiri. ## Laul, see olgu me tunnete kaja,# armus ja truuduses südamelöök,# tõe ja õiguse kuulutaja,# priiuse väravas kaitsev mõõk!# # Viis: Arno Kallikorm, 1958. Sõnad: Karl Eduard Sööt, luuletus "Laulja", 12.04.1940 ## Märk # Koori liikmete ühtsust ja kokkukuuluvust rõhutav sümbol, mille koori tegevliige, auliige ja vilistlane võib kinnitada oma kuuereväärile või rinnataskule. Peale seitset aastat laulmist omandab lauluvend teenelise liikme staatuse ja märk täieneb hõbepärjaga. Parimatel parimatest on see pärg kuldne — nemad on auliikmed. ## Lint # Meeskoori lipuvärvides lindi saab lauluvend peale neljateistkümmet kooris lauldud aastat. Peale igat järgmist seitset lauluaastat lisandub üks värvitriip. Linti kantakse pidulikel juhtudel koorivanema korraldusel pintsaku all üle parema õla sinine värvitriip ülalpool. ## Tekkel # Koori algusaastatest pärit sümbol — ajastust, kui isegi koolimütsid olid keelatud. Käinud kooriga kõikjal kaasas ja olnud samuti üks akadeemilisuse väljendusi. Tekkel on valge villase põhja, musta sametise rummu ja tudengitekli vormiga nokkmüts, mida kantakse laulupidudel ja muudel koorile tähendusrikastel sündmustel. Tekkel omandatakse koos koori liikme staatusega ja selle annab üle lauluisa. ## Vorm # Kui koor esineb, näeb ta šikk välja. Mehed on ühtmoodi riides. Läbi aegade on kantud nii musti, halle, punaseid kui siniseid, ühe- ja kaherealisi pintsakuid, pikki lipse ja kikisid, tumedamaid ja heledamaid viigipükse, kõrge ja madala kraega triiksärke. Koorivanema poolt väljahõigatud "valija", "klubi", "smokk" ja "frakk" omavad igaüks oma kindlat tähendust, mida iga lauluvend teab, kuid mille sisu ikka ja jälle üle korratakse. {Sündmused} Kalmistupäev # Hooaja avasündmus, kus 3. augustil kogunetakse Metsakalmistule, langetatakse pea ja lauldakse lahkunud dirigentide, lauluvendade ja auliikmete kalmudel. Haudadele pannakse põlema küünlad ja asetatakse sini-valge lindiga kokkuseotud lillekimbud. 8. detsembril käivad koori vilistlased asutajadirigendi Arno Kallikormi haual, et tema sünniaastapäeval talle austust avaldada. ## Hooaja avaproov # Hooaja esimene proov on pidulikum kui tavaliselt. Lauluvennad on "valija" vormis, proov algab koori lipu sissetoomisega ja Moto laulmisega. Peale proovi lõppu ja lipu väljaviimist lauldakse Meeste laulu. ## Vilistlasõhtu # Oktoobrikuu teise reede õhtul kogunevad Glehni lossi koori vilistlased. Need on põhikirjajärgse viiekümne aastase vanusepiirangu ületanud või mõnel muul põhjusel ise koorist lahkunud lauluvennad. Vilistlasõhtut korraldab koori vilistlaskogu, mille põhikiri võeti vastu aastal 1979. Kokkusaamisel rüübatakse õlut koos juustu ja sooja viineriga. Sõna saavad tegevkoosseisu president, peadirigent ja prominentne külaline. Ka kõik koori tegevliikmed on sellele sündmusele oodatud. See on ka alanud hooaja rebaste esimene jõuproov. Nemad hoolitsevad selle eest, et viiner oleks soe ja õlled laual. ## Koori aastapäev # 15. detsember on kuupäev, mida teab iga koori liige. Koori aastapäeva on tähistatud alates koori esimesest avalikust kontserdist. See on väga pidulik sündmus, kus osalevad ka laulumeeste kaasad ja lemmikpruudid. Siin võetakse rebaseid koori liikmeteks, jagatakse teenelistele liikmetele tiitleid ja linte. Siin saavad sõna magister bibendi ja magister cantandi, kõlab serenaad naistele ja hulk mõnusaid seltskonnalaule. Vastsed koori liikmed saavad võimaluse esineda šõunumbriga. Aastapäevasündmusele eelneb alati kontsert ja peale seda läheb koor jõulupuhkusele, et jaanuaris uue energiaga alustada kevadhooaega. ## Laste kuusepuu # Koori vanima poissmehe korraldatav tore koguperesündmus jõulu ajal limonaadi ja küpsistega. Külas käivad päkapikud ja jõuluvana. Seda ettevõtmist võib lugeda ka esmaseks koori järelkasvu promosündmuseks. Nii mõnestki väikesest jütsist võib tulevikus saada meie või mõne meie sõsarkoori liige. ## Lipu heiskamine vabariigi aastapäeval # 24. veebruari varahommikul kogunevad EMLS Tallinna meeskoorid, nende hulgas ka valgetes teklites Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Toompeale Pika Hermanni jalamile, et päikesetõusul koos hümni laulda ja vaadata kuidas Eest Vabariigi lipp selle saatel masti tõuseb. Tegemist on aatesündmusega ja aastast aastasse on sellel osalejate arv aina suurenenud. ## Kevade algus # Kevad algab igal aastal. Sõltumata kellaajast ja ilmast on teklites meeskoor alati selleks puhuks Musumäele kogunenud. Lauldakse Kevade tunnet — just sel hetkel kui kell kevade algust näitab. Peaaegu alati on kohal ka teiste kooride liikmeid (Noorus, TTÜ naiskoor), kelle abil saab kõlama ka Tuljak. ## Puude istutamine # Loodetavasti uueks ja püsivaks ettevõtmiseks kujunev koguperesündmus. Ellu kutsutaud XXIV üldlaulupeo korraldajate poolt ja meeskooris vaimustusega vastu võetud. Puhkepäev koos perekonna ja lauluvendadega värskes õhus koos väikse õlle ja suupistetega muudavad väljasõidu täiuslikuks. ## Koori üldkoosolek # Meeskoori ühtse mõtte väljendaja on üldkoosolek. Siin võetakse vastu tähtsaid otsuseid, kinnitatakse ametisse presidente ja juhatusi, otsustatakse auliikme nimetuste ja põhikirja muutuste üle. Traditsiooniliselt tullakse üldkoosolekule "valija" vormis. Koosoleku alguses kantakse sisse lipp ja kõlab Moto. Koosoleku lõppedes viiakse lipp välja ja lauldakse Meeste laulu. {Kombed} Pudirida # Pudirida on Reaalkoolist pärit tava, kus mehed on moodustanud pika hanerea, kõnnivad käed seljal täpselt koorivanema kannul ja kui võimalust on, siis tihtipeale üks jalg rentslis. Vigurid, mida kõndimisel teeb eeskäija, tuleb kaasa teha. See on eelkõige üks koori punktist A punkti B ümberpaigutumise moodus ilma, et ükski mees vahepealt kaduma läheks. Teisalt püüab see alati pilke, tekitab elevust ja paneb inimesi järele vaatama. Pudirida saab kindlasti näha laulupeorongkäikudes. ## Punane latern # Pudirea lõpus mõned meetrid tagapool võib tavaliselt kohata meest punase laternaga. See on mees, kes viimasena hilines koori kokkulepitud kohtumispaika ja peab olema laternakandja kuni järgmise võimaliku korrani. Ta peab seda kandma kõikjal ja võib sellest vabaneda alles tänu järgmisele "laternaaja" hilinejale. Ainult erakordsed turvanõuded (näiteks lennukis) ja koorivanema luba vabastavad laternakandja hetkeks tema taagast. Latern on reeglina kasutusel reisidel ja laulupidudel. Lisaks laternale kasutatakse välisreisidel ka hilinejatele trahve kohalikus valuutas. Hilineja tasub trahvi koheselt laekurile. See distsiplineerib mehi ja tekitab samas ka põnevust. Saadud "tugrikute" arvel täieneb koori kassa või premeeritakse väikeste meenetega parimaid mittehilinejaid. ## Jalgade sahistamine ja külaliste tervitamine # Lihtne tava, mis esmapilgul üllatab, kuid hiljem on täiesti enesestmõistetav. Oma heakskiitu või poolehoidu väljendatakse jalgade sahistamisega, mis emotsioonide kasvades võib üle minna isegi trampimiseks. Samuti vastatakse sel moel tervitustele. Kui prooviruumi siseneb naisterahvas või mõni austusväärne külaline, tervitab koor teda püstitõusmisega. Samamoodi talitatakse ka külalise lahkudes. Üks tähelepanek veel — jalgu sahistatakse ainult istudes. Püsti seistes koor aplodeerib. ## Sünnipäevad # Peale proovi lõppu teatab koorivanem järgmise kokkusaamise aja ning lisab "jaaa...sünnipäevad". Edasi järgneb lauluvendade loetelu, kes alates viimasest kohtumisest on aasta võrra vanemaks saanud. Kõik päevakangelased kutsutakse koori ette, kõlab kolmekordne elagu ja siis saavad nad tundma vennalikke käepigistusi. Samamoodi õnnitletakse ka mehi, kelle peresse on järelkasvu sündinud. Vastne isa kannab ette maimukese strateegilised parameetrid ja valgustab mõningaid üksikasju. ## Rebasekasvatus # Ei saa ühestki koori rebasest korralikku koori liiget kui ta pole läbinud koolitust rebasekasvataja ehk vanamehe juures. Siin saab ta esmateadmised koori ajaloost ja traditsioonidest, õpib dirigentide abil selgeks kohustusliku repertuaari. Tähtis osa vääriliseks laulumeheks sirgumisel on ka lauluisal, kes oma laulupoega nii muusikaliselt kui teinekord ka rahaliselt toetab ning koori sündmustel mõne õlle välja teeb. Lauluisa asi on ka märgata ja tähelepanu juhtida, kui rebasekandidaat (rebane) midagi valesti teeb või koori tavade vastu eksib. Kas tegu on tubli mehega, seda näitab kandidaadiaeg, mis lõpeb aasimisega. Seejärel on rebane valmis ja kui laulukatsed tehtud, võetakse ta koori aastapäeval või mõnel muul sobival pidulikul sündmusel meeskoori liikmeks. Tartu Akadeemilisest Meeskoorist üle tulnud lauluvend võetakse koori liikmeks kohe. ## Aasimine # Aasimisel võetakse rebasekandidaat varem väljakuulutatud ajal koori ette, kus ta jutustab lühidalt endast. Järgnevad küsimused lauluvendadelt. Need võivad olla tõsimeelsed, aga sageli ka sõbralikult nöökavad või lustlik-naljatoonis (küllap lauluvennad seda juba oskavad). ## Koori liikme staaž ja kohalkäimise arvestus # Iga lauluvenna kohalkäimise kohta peetakse arvestust. Mistahes koori laululise või muu koori jaoks tähtsa sündmuse eest on võimalik punkte saada. Maksimumpunktid saab see koori liige, kes saabub sündmusele õigeaegselt ja lahkub peale selle lõppemist. Hilineja ja varem lahkuja kaotab punkte. Häälerühmavanemate ja asjaajaja täpse arvepidamise põhjal kujuneb hooaja lõpuks välja tabel, kus iga mehe nime taga on tema protsentuaalne osavõtt koori tööst. Vastavalt protsendile arvestatakse ka liikmestaaži. Kes on kohal käinud 60-100% sündmustest saab kirja terve lauluaasta, 50-60(v.a)% saab 0,75 ja 40-50(v.a)% 0,5 punkti lauluaasta eest. Alla 40% koori sündmustel osalenu lauluaastat kirja ei saa. Punktiarvestus on oluline teeneliste ja mitmekordselt teeneliste aunimetuste andmisel koori liikmetele, samuti on sellest abi, kui koori arvuline koosseis mõneks sündmuseks on piiratud (nt välisreisid). Parimad kohalkäijad on alati eelisseisuses. ## Parima kohalkäija laualipp # Kui punktitabel on lõplikult lukku löödud, on selge ka, kes oli lõppenud hooaja parim kohalkäija. Teda autasustatakse koori rändlaualipuga. Lipu alusele on graveeritud lauluvenna nimi ja aastaarv, millal ta parim oli. Eelmise hooaja parim loovutab laualipu ja saab vastu selle ilma aluseta koopia. ## Puudumised ja hilinemised # Kui lauluvennal selgub, et ta ei saa mingil põhjusel koori sündmusest osa võtta, annab ta sellest häälerühmavanemale teada. Sama kehtib hilinemiste kohta. Hilinenud lauluvend ei asu enne oma kohale kooris kui on saanud dirigendilt selleks loa. Proovist varem lahkuda sooviv lauluvend küsib selleks koorivanemalt luba. {Seltsielu} Kuusepuu # Jaanuari esimestel nädalavahetustel toimuv traditsiooniline stiilipidu koos Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskooriga. On nähtud nii seelikutes mehi kui vuntsidega naisi, on peetud pulma ja pidžaamapidusid, seigeldud "Viimse reliikvia" ja koopainimeste radadel. Sündmust korraldab alati ühistoimkond, kuhu kuuluvad nii nais- kui meeskoori esindajad. ## Suusalaager # Jaanuari lõpus - veebruari alguses sõidab meeskoor Lõuna-Eestisse, et koos Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga pidada maha suusalaager. Selleks sündmuseks kulub terve nädalavahetus. Päevad mööduvad ühiselt sportides, õhtul käiakse saunas ja lauldakse ühislaule. Esimest korda suusalaagris osalejad ehk "suusalaagri rebased" esinevad oma etteastega. Traditsioonilised on õhtune pildioksjon ja öine orienteerumine lumises metsas. ## Maskiball # Iga paaritu aasta 1. aprillile lähimal laupäeval toimub koori maskiball. Esimene selline toimus juba 1957.a. Viimastel aastakümnetel on see toimunud Glehni lossis, mis saab selleks sündmuseks sootuks teise näo. Alati on läbivaks üks kindel teema, vastavalt millele kujundatakase dekoratsioonid ja pannakse selga kostüümid. Lossist on saanud nii hullumaja kui saun, metslaste koobas kui Vana-Rooma, inspiratsiooni on saadud Kalevipojast ja Tuhande ühe öö muinasjuttudest. Igaks maskiballiks tehakse film, eri korrustel mängivad tuntud bändid ja muusikud. Pidu kestab tavaliselt varahommikuni. Sellele vaatamata alustatakse pühapäeval juba koristustöödega, et loodud kunstmaailmast jälle Glehni loss saaks. ## TAM-TAM korvpall # Koos Tartu Akadeemilise Meeskooriga maha peetavat korvpallilahingut võib pidada ka juba traditsiooniliseks mittelaululiseks sündmuseks, kus lisaks meeskooridele ka nii TÜ kui TTÜ naiskoorid osalevad ja omavahel mingis pallimängus mõõtu võtavad. Sündmus on maha peetud erinevais Eesti paigus, kus aga korvpallisaal olemas on ja pärast koht, kus neli koori saaksid väärilise peo maha pidada. ## Rattamatk # Toimub tavaliselt kesksuvel juulis (esimene 1959.a.) koos sõbraliku naiskooriga. Viimastel aastatel on selleks olnud Pedagoogikaülikooli Naiskoor. Siin saab rattasõitu, lõkkesuitsu, telkimiselamusi, kidra saatel laulu. Kõvemad korraldajad on pannud veekogu äärde püsti indiaani higistamistelgi põhimõtetel sauna, peale mille läbimist saabutakse pühapäeval koju eriti puhaste hingedega. ## Häälerühmaõhtud # Pimedatel sügisõhtutel, aga ka muul ajal, on saanud traditsiooniks korraldada väiksemas seltskonnas ehk siis häälerühmasiseselt kohtumisõhtuid sõbralike naiskollektiividega. Tõsiasi on see, et enim käiakse kooris läbi oma häälerühmasiseselt, mis on andnud hea aluspõhja mitmete sõpruskondade tekkimiseks. Ka hiljuti kooriga liitunud rebastel aitavad sellised õhtud vanemate olijatega paremini tuttavaks saada ja esimesed ühised õlled juua. ## Esitatud sai ülevaatlik loetelu Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori traditsioonidest ja tavadest. Muidugi on meeskooril olnud ka traditsioone, mis on omal ajal tekkinud (või tekitatud) ja siis hääbunud, ent palju on aegade muutumises püsinud koori algusaastatest peale. Kuulsad olid autorallid ja lumerajasõidud, mida jälle taaselustada püüame, paaril aastal toimus koori mitmevõistlus. Loomulikult osaleb koor ka laulupidudel, Gaudeamusel, NSSS-l. Üksikasjalikumat lugemist saab huviline koori aastapäevaraamatutest, mis tasuks igal rebasel läbi tudeerida.

Generic placeholder image

Dirigendid

Peetri tulekuga on Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor saanud juurde üliõpilaskoorile vajalikku nooruslikkust ning see kajastub koori repertuaaris, kuhu on ilmunud Peetri seatud lugusid, nii tõsisemaid kui lõbusamaid. Täiesti uue olukorra on tekitanud suundumus tõsta au sisse taas peast laulmine - oskus, mis kooril kippus vahepeal kaduma. Lisaks dirigendile on Peetri näol tegu igati tasemel vokaalsolistiga, kel iseenesestmõistetava koorijuhidiplomi kõrval taskus teinegi muusikaakadeemia diplom ooperilaulu erialal. ## Kui Siim Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori dirigendiks tuli, oli ta üks neljast koori noorimast liikmest ja kasvas peadirigent Jüri Rendi abilisena sõna otseses mõttes. Peale dirigenditöö on Siim kontsertmeister (lõpetas EMA pianistina 1996 ja magistrantuuri 1999), kelle multiinstrumentalisti- ja artistioskused on koorile asendamatu pluss.

Generic placeholder image

Ajalugu

Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paigas kokkuleppeliselt: see on 15. detsember 1945, kui anti esimene avalik kontsert tolleaegses TPI peahoones Koplis. ## Aastate kestel on Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskooril olnud viis peadirigenti: Arno Kallikorm, Harald Uibo, Ants Üleoja, Jüri Rent ning alates 2003. aastast Peeter Perens. ## Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on edukalt osalenud paljudel nimekatel koorikonkurssidel, millest nimekaimad vast võidud Schuberti-nimelisel meeskooride konkursil Austrias, Corki koorifestivalil Iirimaal, muusikafestivalil Llangollen Eisteddfod Walesis ning Madetoja-nimelisel koorikonkursil Soomes. Koor on teinud koostööd paljude nimekate professionaalsete muusikute ja orkestritega ning andnud välja ohtralt helikandjaid. Aastate jooksul on meeskooris tegutsenud mitu ansamblit. ## Koor paistab silma aktiivse seltsieluga, nimetagem kasvõi üle linna kuulsaid maskiballe (esimene 1957). Koori kontos on ka ohtralt põnevaid välisreisi ning esinetud on kõigil mandritel peale Antarktika. ## Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist on võrsunud nii Teaduste Akadeemia Meeskoor (1958) kui 1988. aastal sündinud noorem poeg EKE Inseneride Meeskoori (tänane Inseneride Meeskoor). Meeskoori eestvedamisel taastati aastatel 1965-1977 Nõmme pargis asuv Glehni loss. ## Tänane Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor jätkab igati elujõulisena. Igal aastal liitub kooriga kümmekond noort tegusat laulumeest ja nii peavad paika kauaaegse TTÜ rektori ja koori auliikme Andres Keevalliku sõnad, mille kohaselt on Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor Tehnikaülikooli kroonijuveel.

Generic placeholder image

Juhatus

Nimi Amet Telefon E-post
Peeter Perens Peadirigent 56 470 167 peeterperens@gmail.com
Siim Selis Dirigent 50 17 730 siimselis@gmail.com
Hannes Plinte President 50 49 680 hannes@girf.ee
Andres Järv Koorivanem 55 575 106 andresjarv@gmail.com
Oliver Liiv Välissuhtleja 56 647 887 Oliver.liiv@icloud.com
Raul Mark Laekur None meeskoor.finants@ttu.ee
Peeter Aruvald Varahoidja 51 39 744 peeter.aruvald@gmail.com
Ilja Maljutenko Kroonik 53 660 886 iljamal@gmail.com
Dan Rodionov Kroonik II (turundus) 58 055 170 rodionov.dan@gmail.com
Joann Gustav Arro Asjaajaja 56 569 291 joannarro@gmail.com
Mart Ratas Noodikogu hoidja 56 223 859 mart.ratas@gmail.com
Sander Kaleva Sinijärv I tenori vanem 56 754 273 sander.sinijarv@gmail.com
Otto Eespere II tenori vanem 56 475 767 ottoees@gmail.com
Aivar Koodi Baritoni vanem 56 494 271 aivar.koodi@gmail.com
Randar Jõesaar Bassi vanem 56 492 378 randarjoesaar@gmail.com

Fond

2003. aastal loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori nimeline allfond, mille eesmärk on toetada Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori tegevust. ## Rohkem informatsiooni fondi kohta on kättesaadav aadressilt www.tam.ee/fond.

Generic placeholder image